KÕIK MIDA PEAKSID TEADMA PASTAST

Pasta on Itaalia toit, mis on paljude inimeste lemmik üle kogu maailma. Ka Eestis nauditakse pastat igapäevaselt nii kodus kui ka restoranis. Kuna tegemist on aga väga vana toiduga, mille ajalugu ulatub kaugemale kui mõne riigi ajalugu, siis on ainult loogiline, et me midagi selle kohta teaksime. Järgmisena toome me välja mõningad huvitavad faktid pasta kohta.

Kui vana on siis pasta? Kõige populaarsem legend räägib Marco Polost, kes tutvustas pastat Itaalias 13. sajandil pärast reisi Idariikidesse. Vaadates aga täpsemalt on näha pastat juba neljanda sajandi Etruskide haudadel, mis näitavad kuidas nad pasta laadset toodet teevad. Hiinas on aga nuudleid tehtud juba arvatavasti kolmandast sajandist alates. Kõige populaarsem on pasta muidugi Itaalias, kus keskmine inimene sööb aastas rohkem kui 20 kg pastat.

Pasta tüübid

Värske pasta (pasta fresca) ning kuiv pasta (pasta secca) on kaks pasta tüüpi.

Kuiv pasta -  niiöelda tehases valmistatud pasta, mis on voolitud erinevatesse kujudesse, kuivatatud ning pakendatud. Kuiva pastaga kasutatakse kõige tihedamini oliiviõli baasil valmistatud kastmeid kuna need kombineeruvad antud pastaga kõige paremini. Kuiv pasta sobib imeliselt suppidele ning pajaroogadele kuna nad on tugevamad kui värske pasta.

Värske pasta - kohapeal käsitsi valmistatud pasta. Värsket pastata kasutatakse tihti Tortelliini või ravioli tegemiseks. Samuti on värske pasta delikaatsem, mistõttu kasutatakse seda kastetega, kust on võimalik läbi tunda pasta enda maitset ning delikaatsust. Kõige maitsvamaks värskeks pastaks nimetatakse aga Fettuccine Alfredot.

Pasta kujud

Pastal on väga palju erinevaid kujusid ning nimetusi ning nende arv küündib tuhandeteni. Mis teeb selle aga raskemaks on fakt, et erinevates piirkondades Itaalias kutsutakse sama pastat erinevalt.

FARFALLE – Liblikakujuline pasta ehk lipsukesed

MOSTACCIOLI – Vuntside kujuline pasta, torujas.

ORZO – riisikujuline pasta

FUSILLI – spiraalid

ANELLINI – väiksed rõngad

CAPELLI D’ANGELO – õhukesed pesad

MARUZZE – merekarbid

LUMACHE – teokarbid

Pasta kuju ning kaste on järgmine teadus, mida tunda tehes pastat. Iga pasta ei sobi kõikide kastmetega, mistõttu tuleb olla ettevaatlik. Üldiselt järgitakse aga lihtsat reeglit: pikk kuiv pasta nagu spaghetti sobivad imeliselt kergemate kastmetega ning suuremad, tugevamad pastad sobivad raskemate kastmetega kus on sees näiteks lihatükid või juurviljad. Tagliatelle (peksemad lindid) sobivad ideaalselt maitsekamate kastmetega nagu mereannid, seened, kala või liha.

Pasta küpsetamise nipid

Pasta vette ei panda õli kuna see ei aita toidul potti külge mitte kleepuda. Kui pasta jääb poti külge kinni on soovitav seda tihti segada ning kasutada rohkelt vett. Nagu ka riisi keetmisel, ei tohi ka pastat loputada, vesi tuleb vaid potist välja valada.

Kui pasta on valmis tuleb ta kohe kastmega kokku teha. Mida kauem on pasta üksinda, seda rohkem kleepub ta kokku ning maitse ei imendu pasta sisse.

Keetmisajad:

Kuiv pasta erinevad kujukesed 10-12 minutit

Kuiva pasta pikad kiud 8-15 minutit

Värske pasta 1-3 minutit

Värske pasta täidisega 3-7 minutit.

Huvitavad pasta teadmised

• Mis on kolm kõige populaarsemat pastatoitu? – makaroni juustupasta (makaronid juustukastmega), spagetibolognaise ning lasanje.
• Rahvuslik pastakuu on oktoober
• Pastat söödi traditsionaalselt kätega
• Keedetud pastat saab külmutada ning kolme kuu jooksul ära süüa
• Korralikult keedetud pasta peaks jääma seina külge seisma
• Pastat võib anda kassidele ning koertele

Pasta on huvitav toit, eksole. Sellel on pikk ajalugu ning lisaks minnakse sellega detailidesse muutes toidust kunsti ning eluviisi. Isegi pasta nimetused on ilusad ning kohati ka armsad, võtame näiteks kasvõi Capelli d’angelo, mis tähendab ingli juukseid.

Pastat soovides on võimalik tellida otse internetist koju mitmeid erinevaid kuiv pasta tüüpe, lihtsalt külasta megaturg.ee lehte ning varst aurab teie soojal taldrikul imemaitsev pasta.